Kord vitles Luna-Venemaal
kaugel Doni steppides
ks vapper eesti pataljon
lauldes laulu kuradist.
Meid paisati itta kord lnde
kikjal seisime kaljudena
ja ka Neeveli sood ja Tsherkassid
ei meid iial unusta saa.
Rnnakrelvade terasest tulest
kostab leekides kuradi naer ahahaa
sirgub vabadus idu ei murta neid ridu
kes Eesti eest andnud on kik.
Aeg sangarid kord unustab
ja ka tandrid tasandab
ja surnupealuu sdureist
vaid tuul meil jutustab.
Teed tagasi meie jaoks pole
ehkki hving on silmade ees
vaba Eesti jaoks palju ei ole
kui ka langeks meist viimnegi mees.
Rnnakrelvade terasest tulest
kostab leekides kuradi naer ahahaa
sirgub vabadus idu ei murta neid ridu
kes Eesti eest andnud on kik.
Teed tagasi meie jaoks pole
ehkki hving on silmade ees
vaba Eesti jaoks palju ei ole
kui ka langeks meist viimnegi mees.
Rnnakrelvade terasest tulest
kostab leekides kuradi naer ahahaa
sirgub vabadus idu ei murta neid ridu
kes Eesti eest andnud on kik.
|