Hetke vaid maµni malestus kestab.
Kuid on neid, mida minna ei lasta.
Kallap siis on meil vaga neid vaja,
sest nad leiavad aja, kalastavad maeid taas
Hetke vaid maµni malestus kestab,
kuid on neid, mida minna ei lasta.
Kallap siis meie vajame neid,
sest nad tulevad taas, kas sa ootad vaµi ei.
Sajab akna taga laia valget lund veel aµhtu eel.
Ja ma akki labi jaatunud klaasi siis su silmi naen.
Sina surud vastu kalma klaasi suu ja mina ka.
Nii jaalilled kaµik me aknaklaasil siis sulavad.
Nii jaalilled kaµik me aknaklaasil siis sulavad.
Sellest paevast saab naad aµige mitu lund ja muudki veel.
Tundub nagu oleks toona nainud und ma aµhtu eel.
Naad mu akna taga ulub jaine tuul ja kurb on meel,
kuigi aken on just naµnda nagu siis lilledes,
kuigi aken on just naµnda nagu siis lilledes
|