Ma tean su unelmad mu havitavad kord,
siis seisan ihuaksi amber laiub kaµrb.
Ei jaµua allikani, kuidas ka ei paaaks,
kuis sinu haal ka eemalt mind ei haaaks.
Sa ara siiski kutsumast mind vasi,
sest aa on pikk kui puudub saµbra kasi.
Sa ara iial kutsumast mind vasi,
sest saµbra haal on nagu toetav kasi.
Kui kaµrged kaldad paeluvad su pilku,
silm otsib kaugelt virma' tulevilku
Sa oled teel, su taht on ikka hele,
sul pole aega maµelda mahajaanutele.
Sa ara siiski kutsumast mind vasi,
sest aa on pikk kui puudub saµbra kasi.
Sa ara iial kutsumast mind vasi,
sest saµbra haal on nagu toetav kasi.
Ja taµusuveed su laeva viivad ara,
ei kustu kauge lummav tahesara.
Vaid kustud sina teadmatagi ette,
et kuskil minagi siis vaikselt vajun vette.
Sa ara siiski kutsumast mind vasi,
sest aa on pikk kui puudub saµbra kasi.
Sa ara iial kutsumast mind vasi,
sest saµbra haal on nagu toetav kasi
|